Kõrvaussi blogi

Audiobutiigi jutud



Eesti Laul 2020 – kes pääsevad poolfinaalidest edasi?

Sel korral saabusid Eesti Laul 2020 poolfinalistid korraliku kambakaga, mitte ükshaaval tilkudes. Kõik lood avaldati ühel päeval, saatjaks värsked videod. Mõnus, kohumõistmine alaku!

Podcastis „Taavi Libe lava taga“ tulid appi neid lugusid kuulama Norman Salumäe ja Kärt Anton. Just kuulama, videosid me ei vaadanud. Nii Norman kui Kärt on Eesti Laulul osalenud, mõlemad tunnevad enamikke esitajaid ka isiklikult. Kas see avaldas nende reaktsioonidele mõju? Minu meelest jäid nad siiski üsna otsekoheseks, aga võite ise kuulata Eesti Laul 2020 esimest reaktsioonipodcasti siin või siin:

Koos Taavi, Normani ja Kärdiga sai siis ise ka laulud üle kuulatud. Ja julgeks teha esimese ennustuse, kes võiksid esimesest Eesti Laul 2020 poolfinaalist edasi pääseda.

Stefan, Rasmus Rändvee, Synne feat Väliharf, Laura

Miskipärast usun, et kõigil nendel on lavaline sarm, nimi ja oskused piisavad, et vaevata finaali jõuda. Kui ainult žürii oma häältega mõnda neist totaalselt ära ei hävita. Huvitav saab olema, kes on suurem lemmik, Stefan või Rasmus? Mõlemad lood on Karl-Ander Reismanni kirjutatud. Äkki juhtub nagu meil telesaadetega kombeks – mõlemad on väga head, aga söövad teineteise fännid ära ja lõpuks ei lähe kummagil hästi? Tõsi, poolfinaalis seda ehk ei juhtu.

Egert Milder

Egerti Milderi laul “Georgia (On My Mind) kihutab kõigist poolfinalistitest YouTube’is peajagu kiiremini. Isegi kui Gruusia-laulu võimas vaatajanumber tuleb väljaspoolt Eestit, tekitab see ikkagi piisavalt tähelepanu ja just seda on ju ühel palal vaja, et 12 loo seast esile tõusta.

Ja siis üks bänd!

Kuuendana eeldaks, et finaali edaspääsejate seas võiks olla ka üks gruppidest. Aga milline – Revals, Little Mess või Kruuv? Raske oletada, ilmselt saavad siin otsustavaks hoopis žürii hääled. Noh, pakun siis, et need toetavad Revalsit!

Kas nemad on Eesti Laul 2020 finalistid?

Kas nemad on Eesti Laul 2020 finalistid?

Kas mõni laul järgmisel päeval ka kummitas? Pigem mitte, kahju. Või oota… üks natukene. Pagan, teda ma edasipääsejate hulka ei pannudki. Las jääbki saladuseks.

Uhh, järgmisel nädalal kuulame üle juba teise Eesti Laul 2020 poolfinaali pääsejad. Etteruttavalt öeldes on seal olukord natukene keerulisem.

Priit

 

Eesti Laul 2020 podcast “Taavi Libe lava taga”

Hea meel on teada anda, et meie esimene „uss“ on pesast välja roomanud – armastatud saatejuht Taavi Libe piilub lava taha ehk võtab iganädalases podcastis teemaks kodumaise muusika, täpsemalt konkursi Eesti Laul 2020.

Alustuseks olid tema külalised nn direktorid ise. Endine Eesti Laulu vedur Mart Normet ja hetkel seda tüüriv Tomi Rahula.

Eesti Laul 2020 podcast “Taavi Libe lava taga” on kuulatav enamikes populaarsetes striimingukeskkondades või kasvõi siinsamas:

Lisaks Spotify, Soundcloud, Spreaker, Castbox, Podcast Addict

Rahula ja Normeti hinnangul võib Eestil olla väga hea laul, kuid esineja ei pruugi suuta seda eurolaval võidule viia. “Meil on palju artiste, kes nädalast nädalasse Eestis esinevad suurele publikule mugavustsoonis ning distantseeruvad sellest võistlusest. Neil on niigi kõik paigas ja nad ei soovi end proovile panna,” rääkis Tomi Rahula. Tema sõnul satuvad Eurovisioni-karussellile niimoodi noored artistid, kellel puudub kogemus, et tõeliselt suurel laval väga edukalt hakkama saada.

Mart Normet lisas, et teleülekanne lisab võistlusele veel uue mõõtme, mille tõttu võivad töötada või mitte töötada täiesti ootamatud elemendid: “Me nägime seda Sandra Nurmsalu puhul. Ta oli sisuliselt telekogemuseta noor artist, aga teleekraanil mõjus ta metsast saabunud müstilise haldjana, kelle suur plaan võlus kõik ära.”

Saates oli muuhulgas juttu sellest, milliseid Eesti artiste ootaks Normet ja Rahula Eesti Laulule. Kas Anne Veski võiks Eurovisionil läbi lüüa? Milliseid vigu tegi Mart Normet Jüri Pootsmanni Eurovisioni teekonda juhtides ning Tomi Rahula tänavu Victor Crone’iga? Mida teevad rootslased võistluseks valmistudes paremini kui eestlased ja kui palju on neil selleks rohkem raha?

Kõik need küsimused said saates vastuse.

Taavi Libe. Foto: TV3

Taavi Libe. Foto: TV3

Taavi Libe podcast Eesti Laul 2020 teemadel on meie stuudio esimene produktsioon. Kes ja mis on Kõrvauss, loe siit!

 

Podcastide kuulaja keskmine vanus nooreneb

Seda, et tüdrukul on brittide lipuga kõrvaklapid, ei maksa tähele panna. Ta lihtsalt ei teadnud fotosessioonile tulles, et juttu tuleb hoopis Ameerikast…

 

Podcastid haaravad aina suuremaid sihtrühmi, näitab USA kogemus. Juurde on hakanud tulema just nooremaid kuulajaid ja naisi.

Ameerika üks suuremaid podcastide keskkondi Stitcher analüüsib igal aastal oma kasutajaid. Seekord vastas nende küsitlusele ligi 80 tuhat inimest, kellest 12 tuhat olid liitunud viimase aasta jooksul ja ülejäänud juba varasemad kuulajad.

Stitcheri üks finantsjuhtidest Sarah van Mosel tõdes uuringut tutvustades, et veel paari aasta eest oli tüüpiline podcasti kuulaja „valge, 30ndates eluaastates mees“. Aga nüüd on see tõdemus järsult muutuma asunud.

Kui seniste kuulajate hulgas on 13-24 aastaseid kõigest 18 protsenti, siis viimase aasta jooksul Stitcheriga liitunutest kuulub sellele vanuserühmale juba 31 protsenti. Kui see trend jätkub, kukub podcastide kuulajate keskmine vanus lähiaastatel oluliselt.

Samamoodi on uute tulijate seas rohkem just naisi, lausa 65 protsenti. Varasemate kasutajate hulgas on naiste hulk 49 protsenti.

USA turu jaoks on oluline seegi, et järsult on tõusnud mustanahaliste osakaal kuulajate hulgas. Kui varem oli neid 17 protsenti, siis uute tulijate hulgas juba 30 protsenti.

Sarah van Moseli sõnul tähendab see kõik ka vajadust oluliselt rohkemate saadete järele, mis uusi sihtrühmi kataksid.

Lisaks hakkab Stitcher kasutama reklaamimootorit, mis laseb kuulajatele saadete vahel just sihtrühmale sobivaid reklaame. Just nii nagu tänapäeval töötavad bännerreklaamid. Ehk siis sama saadet kuulates on reklaamid selles konkreetse kuulaja profiilile vastavad.

Audiost sõltuvuses. Väga raskekujuliselt ja ravimatult

Seina taga on alati väärt kuulamist. Ilmselt olen seal hetkel mina midagi tarka kõnelemas.

 

Hei,

Mina olen Priit Vare ja võite mind audiosõltlaseks pidada küll.

Ürgsete grammofonide piinamine vinüülplaatidega pakkus mulle pinget juba lapsena, ent kusagil gümnaasiumiaastatel õnnestus esimest korda ka koolipeol mikrofoni sisse piuksuda. Algus oli tehtud.

Täpselt samal ajal, üheksakümnendate alguses, tärkasid üle Eesti kohalikud raadiojaamad. Mulle langes osaks au alustada esimesi saatetegemise katsetusi Pärnu Raadios, mis peagi Päikeseraadioks ümbernimetati.

Ülikooli ajal lisandus võimalus häält teha kõigi erajaamade pühamus, Tartu Raadios. Siis sai kolitud Tallinna ja jätkatud värskes vihaste tegijatega jaamas nimega Mega FM. Kogu see kohalike raadiote hiilgeaeg vääriks eraldi raamatut. Kes kõik nendes jaamades saateid tegid ja mismoodi…  

Esimene pori raadiomaastikult lendas minu näkku 1998. aasta lõpus. Mega FM lõpetas ägeda muusika kütmise, sest kogu kupatus anti üle rootslastele, kes hakkasid sellel sagedusel ballaade mängima.

Mina solvusin. Mulle tõesti meeldis raadio kui selline väga, aga svenssonite idee sellest ei sobinud üldse mitte. Kuhu siis minna? Neli kuud ei läinudki kuhugi. Ja see on siiani olnud ka kõige pikem paus, mille jooksul mitte ühegi raadioga seotud polnud.

Aga see paus oli piinarikas. Ja kuigi raadio Sky Plus tundus päris jubeda muusikavalikuga, neelasin selle alla ja raadiokarjäär jätkus uutel tuuridel just seal. Alguses öise saatejuhina. Siis päevase saatejuhina. Siis hommikuse saatejuhina.

Ühel hetkel vallandasin ennast eetrist, sest hakkasin juhtima kogu programmi. Järgmisel hetkel juba lisandus teinegi programm nimega Retro FM. Veel mõned aastad edasi kerides muutusin programmijuhist loovjuhiks. Sest raadio tähendas nüüd äkki ka portaali, sotsiaalmeediat jne.

2. mail 2019 saabus uskumatu teadmine – ma olin samas raadiogrupis olnud juba 20 aastat! See mõjus pisut hirmutavana. Ja nii ma otsustasingi ennast jälle vallandada. Seekord lõplikult.

Üks olulisemaid põhjuseid polnud tegelikult hirm. Pigem hoopis põnevus aina suuremaks paisuva podcastide maailma vastu. Just viimased paar aastat on selle meediumi kogu maailmas nii hästi käima löönud, et isegi minusugune „eluaegne“ raadioinimene juba täitsa usub sellesse.

Nii ma Kõrvaussi teginingi. Kui julgete podcastide teemalisi jutlusi kuulata, astuge siit neid nüüd tuleb!

Priit

 

Kahjuks ei tulnud omal ajal selle peale, et modelliks hakata. Hakkasin raadioinimeseks. Ja kuna sellel alal töötavad reeglina välimuselt koledad inimesed, siis olen püüdnud nendega solidaarne olla.

Uuringud näitavad, et ainult üheksa protsenti kõrvaklappide omanikest kasutab neid töö tegemise otstarbel.